Ülevaade tegevusest 1997. aastal

Akad. Raimund UBAR
Tallinna Tehnikaülikool
Arvutitehnika ja -diagnostika õppetooli juhataja

1. Õppetöö

Kaitstud magistritöid: 1 (J.Raik)

Auhinnatud üliõpilastöid:

1. M.Brik, E.Ivask, G. Jervan, A. Markus, P. Paomets, J. Raik "Rahvusvahelised publikatsioonid TTÜ disaini ja testi keskuse diagnostikagrupilt aastatel 1996-97". Esimene koht Eesti üliõpilaste riiklikul konkursil 1997.a..

2. Teadustöö:

a) Projektid:

Riigieelarvelise finantseerimisega uurimistööd:

1. Digitaalsüsteemide diagnostilise analüüsi hierarhiliste meetodite uurimine ja väljatöötamine. (G-1850). Eesti Teadusfondi grant, 1996-1999.
2. Digitaalelektroonika nüüdisaegse projekteerimise ja teadusuuringute eksperimentaalkeskkond. (G-2104). Eesti Teadusfondi grant, 1996-1998.

Projektid Eesti ettevõtetega:

3. Lepinguline töö "Krüptokiibi prototüübi testimine ja dokumentatsiooni väljatöötamine" (1996-1997). Partner: Küberneetika instituut.

Bilateraalsed rahvusvahelised projektid:

4. EST-008-96 "Automated Test Generation for FPGA based Designs" (1996-1999). Partner: Fraunhofer Gesellschaft, Institute of Integrated Circuits, Dresden (Saksamaa).
5. "Generic VHDL Descriptions for Synthesizing Embedded Test Processors" (1996-97). Partner: Jonköping University (Rootsi).

Euroopa Ühenduse projektid:

6. COPERNICUS JEP 9624 "Functional Test Generation and Diagnosis" (FUTEG) (1994-1997)
7. ESPRIT Action EUROPRACTICE (1995-98)
8. INCO-COPERNICUS JEP 9601/70 (1996-1998) "Promotion of System Design Training and Information Centers in CCE/NIS"

b) Trükised (eelretsenseerimisega väljaannetes):

1. A New Approach to Build a Low-Level Malicious Fault List Starting from High-Level Description and Alternative Graphs (A. Benso, P.Prinetto, M.Rebaudengo, M.Sonza, R.Ubar). Proc. IEEE European Design & Test Conference, Paris, March 17-20, 1997, pp. 560-565.
2. CAD Software for Digital Test and Diagnostics (G.Jervan, A.Markus, P.Paomets,J.Raik, R.Ubar). Proc. of International Conference on Design and Diagnostics of Electronic Circuits and Systems. Beskydy Mountains, Czech Republic, May 12-16, 1997, pp.35-40.
3. Multi-Valued Simulation with Binary Decision Diagrams (R.Ubar, J.Raik). Proc. IEEE European Test Workshop, Cagliari (Italy), May 28-30, 1997, pp.28-29.
4. Boolean Derivatives and Multi-Valued Simulation on Binary Decision Diagrams (R.Ubar). 4^th International Workshop on Mixed Design of Integrated Circuits and Systems. Poznan, June 12-14, 1997, pp.115-120.
5. A Hierarchical Automatic Test Pattern Generator Based on Using Alternative Graphs (M.Brik, G.Jervan, A.Markus, J.Raik, R.Ubar). 4^th International Workshop on Mixed Design of Integrated Circuits and Systems. Poznan, June 12-14, 1997, pp.415-420.
6. Representing Transparency Conditions in Test Generation for VLSI by Decision Diagrams (R.Ubar). 1^st Electronic Circuits and Systems Conference. Bratislava, September 4-5, 1997, pp.213-216.
7. Automatic Test Generation System for VLSI (G.Jervan, A.Markus, J.Raik, R.Ubar). 1^st Electronic Circuits and Systems Conference. Bratislava, September 4-5,1997, pp. 255-258.
8. Multi-Valued Simulation of Digital Circuits (R.Ubar). Proc. of the IEEE 21^st Int. Conference on Microelectronics. Nis, Yugoslavia, September 14-17, 1997, pp. 721-724.
9. Behavioral Level Modeling of Digital Systems for Testing Purposes (R.Ubar). 42^nd International Conference. Part 1. Ilmenau (Germany), September 22-25, 1997, pp. 510-515.
10. A Set of Tools for Estimating Quality of Built-In Self-Test in Digital Circuits (G.Jervan, A.Markus, P.Paomets, J.Raik, R.Ubar). Proc. of the International Symposium on Signals, Circuits and Systems. Iasi, (Romania), October 2-3, 1997, pp.362-365.
11. Exploiting High-Level Descriptions for Circuits Fault Tolerance Assessments (A.Benso, P.Prinetto, M.Rebaudengo, M.Sonza Reorda, J.Raik, R.Ubar). 1997 IEEE International Symposium on Defect and Fault Tolerance in VLSI Systems. Paris, October 20-22, 1997, pp. 212-216.
12. Assembling Low-Level Tests to High-Level Symbolic Test Frames (G. Jervan, A.Markus, J. Raik, R. Ubar). IEEE 15^th NORCHIP Conference, Tallinn, November 10-11, 1997, pp. 275-280.
13. Mixed-Level Test Generator for Digital Systems (M.Brik, G.Jervan, A.Markus, P.Paomets, J.Raik, R.Ubar). Proceedings of the Estonian Acad. of Sci. Engng, 1997, Vol. 3 , No 4, pp. 269-280.
14. Combining Functional and Structural Approaches in Test Generation for Digital Systems (R.Ubar). Microelectronics and Reliability. Elesevier Science Ltd. No.1, pp.1-13, 1998.

Trükis:

15. Multi-Valued Simulation of Digital Circuits with Structural Decision Diagrams (RUbar). Multiple-Valued Logic: an international journal. Dynamic Analysis of Digital Circuits with Multi-Valued Simulation (R.Ubar).
16. Microelectronics Journal. Elesevier Science Ltd. (to be published). Hierarchical Test Generation for Digital Systems (M.Brik, G.Jervan, A.Markus, J.Raik, R.Ubar). Kluwer Academic Publishers (to be published).
17. Dynamic Analysis of Digital Circuits with 5-valued Simulation (R. Ubar). Kluwer Academic Publishers (to be published).

Esinemised näitustel:

1. A CAD System for ASIC Test and Design (R. Ubar, J. Raik, P. Paomets, G.Jervan, A.Markus). CeBIT’97, Hannover.

2. Turbo-Tester (R. Ubar, J. Raik, P. Paomets, G.Jervan, A.Markus). TTÜ infopunkti avamine Tartus, Tallinn, 2. Dets. 1997.

 

3. Arendustöö:

a) Rahvusvaheline koostöö:

Koostöö europrogrammide raames:

1. Grenoble’i Rahvuslik Polütehniline Instituut (Grenoble, Prantsusmaa) - COPERNICUS 9624, PECO 7668
2. Rutherford Appleton Laboratory (UK), INCO-COPERNICUS 9601/70
3. Fraunhofer Gesellschaft Institute of ICs (Dresden, Saksamaa) - COPERNICUS 9624, PECO 7668, ettevalmistamisel koostöö BMFT raames
4. Microelectronics IME Ltd. (Sofia, Bulgaaria) - PECO 7668
5. Slovak Technical University (Bratislava, Slovaki Vabariik) - COPERNICUS 9624, PECO 7668, INCO-COPERNICUS 9601/70
6. Institute of Computer Sciences (Bratislava, Slovaki Vabariik) - PECO 7668
7. Czech Technical University (Praha, Tš ehhi Vabariik) - PECO 7668
8. Technical University of Budapest (Budapest, Ungari) - COPERNICUS 9624, PECO 7668
9. Institute of Electron Technology (Varssavi, Poola) - PECO 7668
10. Warsaw Univ. of Technology (Varssavi, Poola) - PECO 7668, INCO-COPERN 9601/70
11. Riia Elektroonika- ja Arvutustehnika Instituut (Riia. Läti) - PECO 7668
12. Kaunase Tehnoloogia Ülikool (Kaunas, Leedu) - COPERNICUS 9624, PECO 7668
13. GMD (St. Augustin, Saksamaa) - ESPRIT 6575, INCO-COPERNICUS 9601/70
14. Technische Universität Duisburg (Saksamaa) - ESPRIT 6575
15. Politechnico di Torino (Itaalia) - ESPRIT 6575
16. University of Montpellier (Prantsusmaa) - ESPRIT 6575
17. University of Twente (Holland) - ESPRIT 6575
18. Institute of Operating Systems (Moscow, Russia) - INCO-COPERNICUS 9601/70
19. Vladimir State Technical University (Russia) - INCO-COPERNICUS 9601/70
20. Technical University Lodz (Poola) - INCO-COPERNICUS 9601/70
21. Technical University Sofia (Bulgaaria) - INCO-COPERNICUS 9601/70

Ametlikud koostöölepingud:

22. Töö Euroopa Ühenduse Assotsiatsioonis EUROPRACTICE
    Koostööleping: elektroonikadisaini tarkvara soetamine, hooldamine, integraalskeemide fabritseerimine

23. Jonköpingi Ülikool ja firma DIGSIM DATA A.B. (Rootsi)
    Koostööleping: tarkvara vahetus, tehnoloogiasiire. Lepinguline töö.

24. Michigani Ülikool (USA) Koostööleping: üliõpilaste, teadustöö ja õppejõudude vahetus
25. Joseph Fourier Ülikool (Grenoble, Prantsusmaa)
    Koostööleping: doktorantuuri kaasjuhendamine

Muu koostöö:

26. Helsinki Tehnoloogiaülikool - õppekursuste läbiviimine arvutite diagnostika valdkonnas
27. Trondheimi Norra Teaduse ja Tehnoloogia Ülikool - doktoritööde oponeerimine
28. Darmstadti Tehnikaülikool - doktoritööde oponeerimine

b) Organisatsiooniline tegevus ülikoolis:

1. Infotehnika teaduskonna nõukogu liige (1997-)

c) Organisatsiooniline tegevus väljaspool ülikooli:

1. Eesti Teaduste Akadeemia tegevliige (alates 1993)
2. Eesti TA Informaatika ja Tehnikateaduste Osakonna büroo liige (alates 1994)
3. Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu liige (1995-97)
4. Eesti Teaduse Sihtasutuse esimees (1993-97)
5. Eesti Teaduse Sihtasutuse Tehnikateaduste ekspertkomisjoni esimees (1993-97)
6. Eesti Teadlaste Liidu Volikogu liige (alates 1991)
7. Eesti Automaatikute seltsi liige (alates 1991)
8. Eesti Elektroonikaühingu liige (alates 1992)
9. Kultuurialase eesti-saksa segakomisjoni liige KHM juures (alates 1994)

d) Organisatsiooniline tegevus ja kuuluvus väljaspool Eestit:

1. International Academy of Sciences and Arts, USA (1996-)
2. European Test Technology Technical Committee (ETTTC), liige (alates 1995)
3. Test Technology Technical Committee (TTTC), liige (alates 1996)
4. IEEE Education Society (USA), liige (alates 1995)
5. IEEE Computer Society (USA), liige (alates 1995)
6. IEEE Engineering Management Society (USA), liige (alates 1996)
7. IEEE Technical Council on Software Engineering European regional group, liige (1995-)
8. Saksamaa Informaatikaühing (GI), liige (1995)
9. Euroopa Ühenduse assotsiatsioon EUROPRACTICE (4011), liige (1995)
10. USA Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituudi (IEEE) ühing (04062014), liige (1994-)
11. USA Assotiation for Computing Mashinery (ACM, 4731774), liige (alates 1997)
12. Üle-euroopalise konverentsi "European Dependable Computing Conference" juhtkomitee alaline liige (alates 1994)

e) Rahvusvaheliste konverentside korraldamine (programmikomitee liikmena):

1. European Design and Test Conference (Paris, March 17-20, 1997).
2. International Conf. on Mixed Design of VLSI Circuits (Poznan, June 12-14, 1997).
3. The 2nd European Test Workshop (Cagliari, Italy May 28-30, 1997).
4. European Dependable Computing Conference EDCC-2 (Praha, 1999).
5. European Design and Test Conference (Paris, February, 1998).
6. International Conf. on Design and Diagnostics of Electronic Circuits and Systems (Prague, May 12-17, 1997)
7. The 3rd European Test Workshop (Barcelona, May, 1998).
8. International Conf. on Mixed Design of VLSI Circuits (Lodz, June, 1998).
9. International Conf. on Design and Diagnostics of Electronic Circuits and Systems (Poland, September 2-4, 1998)
10. International Conf. on Electronics Circuits and System (Bratislava, Sept. 4-5, 1997)
11. International NORCHIP’97 Conference (Tallinn, Nov. 10-11 1997). Programmikomitee esimees

f) Sektsioonide juhatamine rahvusvahelistel konverentsidel:

1. IEEE European Design and Test Conference (Paris, March 17-20, 1997)
2. The 2nd European Test Workshop (Cagliari, Italy May 28-30, 1997).
3. International Conf. on Mixed Design of VLSI Circuits (Poznan, June 12-14, 1997).
4. International Conf. on Electronics Circuits and System (Bratislava, Sept. 4-5, 1997)
5. IEEE 21^st Int. Conference on Microelectronics. Nis, Yugoslavia, September 14-17, 1997,
6. IEEE International Symposium on Defect and Fault Tolerance in VLSI Systems. Paris, October 20-22, 1997
7. IEEE International NORCHIP’97 Conference, Tallinn, Nov. 10-11 1997.

g) Retsensioonide kirjutamine

1. The European Design and Test Conference, Paris (1998) - 24 retsensiooni
2. IEEE International NORCHIP’97 Conference, Tallinn (1997) – 12 retsensiooni
3. European Test Workshop, Cagliari, Italy (1997) - 10 retsensiooni
4. Rahvusvaheline konverents "Mixed Design of VLSI Circuits", Poznan (1997) – 8 rets.
5. International Conf. on Electronics Circuits and System, Bratislava (1997) – 7
6. Retsensioonid ajakirjadele Microelectronics Journal (Elsewier Ltd.), Microelectronics and Reliability (Elsewier Ltd.), kogumikule kirjastuses Kluwer Academic Publishers, – 8 rets.

Ajakirjade toimetamine:

Ajakirja "Analog Integrated Circuits and Signal Processing" (Kirjastus: Kluwer Academic Publishers) erinumbri toimetamine (1997-98).

h) Publikatsioonid ajakirjanduses:

1. Ülikoolide saatusest teabeühiskonnas (R. Ubar). "Postimees", Nr. (), 24. mai 1997.
2. Eestis valmis üliväike hiiglane (J.Põldre, R.Ubar). "Päevaleht", Nr. 268 (691), 13. nov. 1997.
3. Rahvusvaheline konverents ja magistrikraadid. (R.Ubar). "Tehnikaülikool" Nr. 30 (1490) 1. dets. 1997, lk.3.
4. Ühest kirjutamata jäänud aruandest ehk kes koordineeriks ülikoolis interdistsiplinaarsust. "Tehnikaülikool" Nr. 32-33 (1493) 18. dets. 1997, lk.3-5.
5. Kes vastutab Eesti teaduse eest? "Postimees", Nr. 306 (2111), 19. dets. 1997.

4. Üldhinnang aruandeperioodi teadustegevusele

Käesoleval aastal olen avaldanud rahvusvahelistes eelretsenseerimisega väljaannetes kokku 18 publikatsiooni. Ettekandeid rahvusvahelistel konverentsidel on olnud 12, neist 3 valiti konverentsi parimate hulka koos ruumi reserveerimisega laiendatud versioonide jaoks teaduslikes ajakirjades (vastavad artiklid on trükiks juba vasyu võetud). Aktiivne on olnud ka teaduskorralduslik tegevus: 11 rahvusvahelise konverentsi korraldamine või ettevalmistamine osalemisega programmikomiteedes, on retsenseeritud kokku 69 konverentsiettekannet või ajakirja artiklit.

Teadustöö on olnud koordineeritud sel aastal kokku 8 projektiga, neist 3 rahvusvaheliste programmide ESPRIT, COPERNICUS ja INCO-COPERNICUS raames, 3 projekti Eesti, Rootsi ja Saksamaa ettevõtete või instituutidega ning 2 Teadusfondi granti. Projektides osaleb väga aktiivselt ja tulemuslikult 9 doktorandi, magistrandi ja üliõpilast, kelle tegevus hinnati käesoleval aastal üliõpilaste riikliku preemiaga.

5. Tähtsamad teadustulemused 1997. aastal

Minu juhendatava õppetooli käesoleva aasta teadustöö integreeritud tulemuseks võib lugeda publikatsioonide tsüklit digitaalsüsteemide disaini ja diagnostika valdkonnas (kokku 20 nimetust).

Publikatsioonide tsükkel on pühendatud äärmiselt aktuaalsele ja konkurentsitihedale uurimisvaldkonnale – digitaalsüsteemide simuleerimine, veakindlus, testide süntees ja rikete diagnostika, kus iga publikatsioon tähendab pingelise võistluse läbimist. Tsükkel haarab järgmisi valdkondi: loogikaskeemide diagnostika (3 artiklit), digitaaldisain (1 artikkel), veakindlad süsteemid (2 artiklit), lõplike automaatide diagnostika (1 artikkel), hierarhiliste süsteemide diagnostika (9 artiklit) ja signaalide dünaamiline analüüs loogikaskeemides (4 artiklit).

Üks publikatsioonidest on pühendatud Lääne-Euroopas tänavu valmistatud, aga keskuse ja õppetooli juures projekteeritud Eesti esimesele ülikeerukale mikroskeemile infoturve tarbeks.

Publikatsioonides esitatud meetodite ja lahenduste uudsus ning originaalsus seisneb struktuursetel otsustusdiagrammidel (alternatiivsetel graafidel) põhineva ühtse teoreetilise käsitluse edasiarenduses digitaalse diagnostika valdkonnas ja selle rakendamises keerukate multitasandil kirjeldatud süsteemide diagnostikaülesannete lahendamisel. Traditsiooniliselt on eri tasanditel kasutatud erinevaid mudeleid ning matemaatilisi vahendeid nagu Boole’i algebra, Boole’i differentsiaalarvutus, lõplike automaatide olekutabelid, andmevoo-diagrammid, binaarsed otsustusdiagrammid, register-edastus-taseme keeled, Petri võrgud jne. Ühtne teooria, nagu see eksisteerib Boole’i algebra näol ühetasemeliste loogikaskeemide puhul, hierarhiliste süsteemide diagnostika jaoks puudub. Struktuursete otsustusdiagrammide kasutusele võtt uurimisgrupi poolt ja edasiarendus käesoleva publikatsioonide tsükli näol on märkimisväärseks sammuks sellise teooria loomisel.

Uurimuse põhiline teaduslik tähtsus seisneb uue teoreetilise lähenemisviisi toomises tehniliste teaduste valdkonda, mida nimetatakse tehniliseks diagnostikaks. Uus lähenemisviis teeb võimalikuks mitmete seni lahendamata ülesannete korrektse formuleerimise, uurimise ja lahendusteede leidmise. Uurimuse raames väljatöötatud tarkvara on leidnud kasutust mitmel pool Euroopas, mille tulemusena (arvutiprogrammide vahetuse kaudu) on TTÜ-s installeeritud hinnaline eritarkvara, mida kasutab arvutite baasõppes ca 300 üliõpilast aastas.

6. Mõtteid interdistsiplinaarse koostöö võimalikkusest õppe- ja teadustöös

6.1. Elektroonika kompetentsuskeskuse loomisest Tehnikaülikoolis

1. Teaduste Akadeemia liikmeks valituna (1993) nägin õppetoolijuhatajana ja akadeemikuna oma missiooni Lääne-Euroopa mallidel põhineva kompetentsuskeskuse rajamises TTÜ juurde ja mikroelektroonika disaini alase tegevuse käivitamises Eestis. See missioon realiseerus tänu samaaegsele "läbimurdele" rahvusvahelisel tasemel – "teaduse ekspordiga" hangitud finantside ja toetuse kaasamisele.

2. Keskuse ja õppetooli ühisaktsioonide (1 professori ja 10 magistrandi-doktorandi) 3-aastase töö tulemust (1994-1996) iseloomustasid 39 teaduslikku artiklit retsenseeritavates ajakirjades ja kogumikes, 7 europrojekti programmide TEMPUS, ESPRIT ja COPERNICUS, raames, 3 arendusprojekti Eesti, Soome ja Rootsi firmadega, 5 granti Eesti Teadus-, Innovatsiooni- ja Informaatika fondidelt ning hulgaliselt muid koostööleppeid ja projekte Euroopa ülikoolidega. Tänavu valmis Lääne-Euroopas keskuses projekteeritud teadaolevalt esimene ülikeerukas mikroskeem Eestis.

3. Keskuse juurde loodud laboratoorne baas oma elektroonika disaini tarkvara poolest oli unikaalne Eestis ja vastas Lääne-Euroopa disainikeskuste professionaalsele tasemele. Keskkonna tarkvaralised võimalused, meeskonna tööstiil ja töökohtade arv võimaldasid ellu viia euroopalikku õpetamismeetodit elektroonika disaini valdkonnas - "learning by doing", mis eeldab mahukat iseseisvat tööd, kaasaegse töökeskkonna olemasolu, aga ka pideva konsultatsiooni saamise võimalust laboris töötades. Kahtlemata tähendas õppimise efektiivsuse kasv antud juhul ka suuremaid õpetamiskulutusi, mida aga ei toetatud ülikooli poolt.

6.2. Eriarvamused keskuse kontseptsiooni mõistmisel

1. Elektroonika kompetentsuskeskusele sai traagiliseks TTÜ arvuti- ja süsteemitehnika teaduskonna pooldumine. Keskus, mille missiooniks oli olnud "teenida" endist terviklikku teaduskonda, määrati nüüd uude süsteemitehnika teaduskonda, kusjuures tema töökeskkonna kasutajad jäid infotehnika teaduskonda. Lootuses säilitada just keskuse vahendusel koostöö šansse kahe uue teaduskonna vahel taotlesin keskuse jätmist ülikooli otsealluvusse analoogiliselt arvutuskeskusega, nii nagu see oligi keskuse loomise alghetkel. Administratsioon ei pidanud seda aga võimalikuks (?)... Kuna keskuse õppe- ja teadustöö väljakujunenud valdkondadeks oli infotehnoloogia laiemas mõttes (nii arvuti- ehk digitaalelektroonika kui ka informaatika), oleks tulnud seejärel loomulikuks lugeda keskuse asumist struktuuriüksusena infotehnika teaduskonnas. Kuid ka selline vaatenurk ei osutunud vastuvõetavaks, keskus määrati süsteemitehnika teaduskonda..

2. Senine elektroonika kompetentsuskeskus, mille 1995. aasta tegevust hinnati ainsana teaduskonnas hindega "väga hea", on struktuuriüksusena sisuliselt nüüd likvideeritud. Tema nime all on küll juba terve aasta süsteemitehnika teaduskonnas töötanud uus keskus, aga täiesti uutel alustel ning põhimõtetel. Endise keskuse riist- ja tarkvaralisest keskkonnast kuulub nüüd umbes veerand arvutitehnika instituuti, ülejäänud osa on liidetud ülikooli arvutuskeskusega. Nime ja struktuuriüksuse statuudi ära võtmine keskuse endiselt sisult tähendas ühe tulemuslikult funktsioneerinud koosluse likvideerimist ja digitaalelektroonika disaini mootori kui mitte seiskamist siis üsna tugevat pidurdamist.

3. Seoses keskuse töökeskkonna kaheks jagamisega on arvutitehnika instituut suurema osa oma serverressursist ja laboribaasist kaotanud. Jagamise printsiip oli formaalne, keskuse rajajaga ei konsulteeritud kordagi. Instituudi poolt läbiviidavat ôppetööd on korraga tabanud kaks hoopi: ôppejôud on kaotanud kontrolli oma (nüüd arvutuskeskusele kuuluva) laboribaasi edasise arenduse üle, ja selle baasi laiali jaotamine eri majadesse välistab edaspidi ôppe- ning teadustöö sünergismi, nii nagu see realiseerus veel päris hiljuti.

6.3. Interdistsiplinaarse koostöö mootorist

Eelpool kirjeldatu esitab juba toimunud sündmusi, mida ei saa enam muuta. Allakirjutanul ei olnud võimalust anda sündmustele teistsugust käiku, kuna tema ja ülikooli juhtkonna arusaamad keskuse missioonist erinesid. Juhtkond oleks soovinud keskuse juurde tekitada õppetoole, nähes keskust kui iseseisvat teadusüksust instituutide kõrval. Kuid milleks sellisel juhul keskus ja mitte uus instituut?

Keskuse ja instituutide samastamine tähendaks ühesuguseid teadustöö produktiivsuse hindamisele rajanevaid finantseerimiskriteeriumeid, mis sisuliselt muudaks keskuse instituutide konkurendiks. Allakirjutanu nägi keskuses interdistsiplinaarse koostöö initsiaatorit ja toetajat, professionaalse ühiskasutatava töö- ja õppekeskkonna loojat. Niisuguse missiooni korral ei saa aga keskus olla instituutide konkurent ja finantseerimismehhanismid peaksid mõlemil juhul olema erinevad.

Elame digitaalse ühiskonna künnisel, elektroonika on muutunud tähtsaimaks tehnoloogiaharuks, ja digitaalelektroonikale rajaneb kogu tehisintelligents. Viimase juurdumine igapäeva ellu toob kaasa enneolematu vajaduse interdistsiplinaarseks koostööks teaduses ja tehnoloogias palju laiemas mõttes kui elektroonika ja arvutustehnika. Ülikoolides saaksid niisuguse interdistsiplinaarsuse käivitajateks olla struktuuriüksuste barjääre hajutavad institutsioonid - keskused kui ühendajad, aga mitte kui ühendatavad.

Akad. Raimund Ubar

8. jaan. 1997.