Ülevaade tegevusest 1997. aastal
Akad. Raimund UBAR
Tallinna Tehnikaülikool
Arvutitehnika ja -diagnostika õppetooli juhataja
1. Õppetöö
Rühm |
Tud. |
Näd. |
Loeng |
KP |
Harjutus |
Eksam |
Arvestus |
A/P |
|||
Kevadsemester 1997: | |||||||||||
1) Digitaalsüsteemide diagnostika IAF 3971 | |||||||||||
LZRI |
12 |
16 |
32 |
16 |
12 |
12 |
3,5 |
||||
LZDD-61 |
3 |
16 |
32 |
16 |
3 |
3 |
3,5 |
||||
LZRG-61 |
5 |
16 |
32 |
16 |
5 |
5 |
3,5 |
||||
LYDS-81 |
1 |
16 |
32 |
16 |
1 |
1 |
3,5 |
||||
LXRG |
3 |
16 |
32 |
16 |
3 |
3 |
3,5 |
||||
LXDI-87 |
20 |
16 |
32 |
16 |
20 |
20 |
3,5 |
||||
LXDT |
1 |
16 |
32 |
16 |
1 |
1 |
3,5 |
||||
LI-111 |
2 |
2 |
|||||||||
Kokku (kevad): | 47 |
16 |
32 |
29 |
48 |
69 |
47 |
3,5 |
|||
Auditoorne töö (tunde): | 80 |
||||||||||
Eksameid/arvestusi: | 116 |
||||||||||
Sügissemester 1997: | |||||||||||
1) Veakindlad digitaalsüsteemid IAF 3191 | |||||||||||
LZDI, LXDI, LZRI | 17 |
16 |
32 |
48 |
17 |
17 |
3,0 |
||||
2) Veakindlad digitaalsüsteemid IAF 3192, kursuseprojekt | |||||||||||
LZDI, LZDE | 11 |
11 |
11 |
1,0 |
|||||||
3) Digitaalsüsteemide disain ja test IAF 3330 | |||||||||||
LZDI, LXDI, LZDE, LZRI | 17 |
16 |
32 |
16 |
20 |
20 |
3,0 |
||||
Kokku (sügis): | 45 |
16 |
64 |
11 |
64 |
37 |
48 |
7,0 |
|||
Auditoorne töö (tunde): | 128 |
||||||||||
Eksameid/arvestusi: | 79 |
||||||||||
Aasta kokkuvõte: | 92 |
32 |
128 |
50 |
112 |
100 |
177 |
||||
Auditoorne töö (tunde): | 208 |
||||||||||
Eksameid/arvestusi: | 195 |
Magistritööde juhendamine: | 5 | (E.Ivask, J.Põldre, J.Raik, P.Paomets, G.Jervan) |
Doktoritööde juhendamine: | 4 | (J.Dushina, H.Krupnova, M.Brik, J.Raik) |
Üliõpilaste individ. juhendamine: | 3 | (A.Markus, A,Jutman, J.Heinlaid) |
Kaitstud magistritöid: 1 (J.Raik)
Auhinnatud üliõpilastöid:
1. M.Brik, E.Ivask, G. Jervan, A. Markus, P. Paomets, J. Raik "Rahvusvahelised publikatsioonid TTÜ disaini ja testi keskuse diagnostikagrupilt aastatel 1996-97". Esimene koht Eesti üliõpilaste riiklikul konkursil 1997.a..
2. Teadustöö:
a) Projektid:
Riigieelarvelise finantseerimisega uurimistööd:
Projektid Eesti ettevõtetega:
Bilateraalsed rahvusvahelised projektid:
Euroopa Ühenduse projektid:
b) Trükised (eelretsenseerimisega väljaannetes):
Trükis:
Esinemised näitustel:
1. A CAD System for ASIC Test and Design (R. Ubar, J. Raik, P. Paomets, G.Jervan, A.Markus). CeBIT97, Hannover.
2. Turbo-Tester (R. Ubar, J. Raik, P. Paomets, G.Jervan, A.Markus). TTÜ infopunkti avamine Tartus, Tallinn, 2. Dets. 1997.
3. Arendustöö:
a) Rahvusvaheline koostöö:
Koostöö europrogrammide raames:
Ametlikud koostöölepingud:
Muu koostöö:
b) Organisatsiooniline tegevus ülikoolis:
c) Organisatsiooniline tegevus väljaspool ülikooli:
d) Organisatsiooniline tegevus ja kuuluvus väljaspool Eestit:
e) Rahvusvaheliste konverentside korraldamine (programmikomitee liikmena):
f) Sektsioonide juhatamine rahvusvahelistel konverentsidel:
g) Retsensioonide kirjutamine
Ajakirjade toimetamine:
Ajakirja "Analog Integrated Circuits and Signal Processing" (Kirjastus: Kluwer Academic Publishers) erinumbri toimetamine (1997-98).
h) Publikatsioonid ajakirjanduses:
4. Üldhinnang aruandeperioodi teadustegevusele
Käesoleval aastal olen avaldanud rahvusvahelistes eelretsenseerimisega väljaannetes kokku 18 publikatsiooni. Ettekandeid rahvusvahelistel konverentsidel on olnud 12, neist 3 valiti konverentsi parimate hulka koos ruumi reserveerimisega laiendatud versioonide jaoks teaduslikes ajakirjades (vastavad artiklid on trükiks juba vasyu võetud). Aktiivne on olnud ka teaduskorralduslik tegevus: 11 rahvusvahelise konverentsi korraldamine või ettevalmistamine osalemisega programmikomiteedes, on retsenseeritud kokku 69 konverentsiettekannet või ajakirja artiklit.
Teadustöö on olnud koordineeritud sel aastal kokku 8 projektiga, neist 3 rahvusvaheliste programmide ESPRIT, COPERNICUS ja INCO-COPERNICUS raames, 3 projekti Eesti, Rootsi ja Saksamaa ettevõtete või instituutidega ning 2 Teadusfondi granti. Projektides osaleb väga aktiivselt ja tulemuslikult 9 doktorandi, magistrandi ja üliõpilast, kelle tegevus hinnati käesoleval aastal üliõpilaste riikliku preemiaga.
5. Tähtsamad teadustulemused 1997. aastal
Minu juhendatava õppetooli käesoleva aasta teadustöö integreeritud tulemuseks võib lugeda publikatsioonide tsüklit digitaalsüsteemide disaini ja diagnostika valdkonnas (kokku 20 nimetust).
Publikatsioonide tsükkel on pühendatud äärmiselt aktuaalsele ja konkurentsitihedale uurimisvaldkonnale digitaalsüsteemide simuleerimine, veakindlus, testide süntees ja rikete diagnostika, kus iga publikatsioon tähendab pingelise võistluse läbimist. Tsükkel haarab järgmisi valdkondi: loogikaskeemide diagnostika (3 artiklit), digitaaldisain (1 artikkel), veakindlad süsteemid (2 artiklit), lõplike automaatide diagnostika (1 artikkel), hierarhiliste süsteemide diagnostika (9 artiklit) ja signaalide dünaamiline analüüs loogikaskeemides (4 artiklit).
Üks publikatsioonidest on pühendatud Lääne-Euroopas tänavu valmistatud, aga keskuse ja õppetooli juures projekteeritud Eesti esimesele ülikeerukale mikroskeemile infoturve tarbeks.
Publikatsioonides esitatud meetodite ja lahenduste uudsus ning originaalsus seisneb struktuursetel otsustusdiagrammidel (alternatiivsetel graafidel) põhineva ühtse teoreetilise käsitluse edasiarenduses digitaalse diagnostika valdkonnas ja selle rakendamises keerukate multitasandil kirjeldatud süsteemide diagnostikaülesannete lahendamisel. Traditsiooniliselt on eri tasanditel kasutatud erinevaid mudeleid ning matemaatilisi vahendeid nagu Boolei algebra, Boolei differentsiaalarvutus, lõplike automaatide olekutabelid, andmevoo-diagrammid, binaarsed otsustusdiagrammid, register-edastus-taseme keeled, Petri võrgud jne. Ühtne teooria, nagu see eksisteerib Boolei algebra näol ühetasemeliste loogikaskeemide puhul, hierarhiliste süsteemide diagnostika jaoks puudub. Struktuursete otsustusdiagrammide kasutusele võtt uurimisgrupi poolt ja edasiarendus käesoleva publikatsioonide tsükli näol on märkimisväärseks sammuks sellise teooria loomisel.
Uurimuse põhiline teaduslik tähtsus seisneb uue teoreetilise lähenemisviisi toomises tehniliste teaduste valdkonda, mida nimetatakse tehniliseks diagnostikaks. Uus lähenemisviis teeb võimalikuks mitmete seni lahendamata ülesannete korrektse formuleerimise, uurimise ja lahendusteede leidmise. Uurimuse raames väljatöötatud tarkvara on leidnud kasutust mitmel pool Euroopas, mille tulemusena (arvutiprogrammide vahetuse kaudu) on TTÜ-s installeeritud hinnaline eritarkvara, mida kasutab arvutite baasõppes ca 300 üliõpilast aastas.
6. Mõtteid interdistsiplinaarse koostöö võimalikkusest õppe- ja teadustöös
6.1. Elektroonika kompetentsuskeskuse loomisest Tehnikaülikoolis
1. Teaduste Akadeemia liikmeks valituna (1993) nägin õppetoolijuhatajana ja akadeemikuna oma missiooni Lääne-Euroopa mallidel põhineva kompetentsuskeskuse rajamises TTÜ juurde ja mikroelektroonika disaini alase tegevuse käivitamises Eestis. See missioon realiseerus tänu samaaegsele "läbimurdele" rahvusvahelisel tasemel "teaduse ekspordiga" hangitud finantside ja toetuse kaasamisele.
2. Keskuse ja õppetooli ühisaktsioonide (1 professori ja 10 magistrandi-doktorandi) 3-aastase töö tulemust (1994-1996) iseloomustasid 39 teaduslikku artiklit retsenseeritavates ajakirjades ja kogumikes, 7 europrojekti programmide TEMPUS, ESPRIT ja COPERNICUS, raames, 3 arendusprojekti Eesti, Soome ja Rootsi firmadega, 5 granti Eesti Teadus-, Innovatsiooni- ja Informaatika fondidelt ning hulgaliselt muid koostööleppeid ja projekte Euroopa ülikoolidega. Tänavu valmis Lääne-Euroopas keskuses projekteeritud teadaolevalt esimene ülikeerukas mikroskeem Eestis.
3. Keskuse juurde loodud laboratoorne baas oma elektroonika disaini tarkvara poolest oli unikaalne Eestis ja vastas Lääne-Euroopa disainikeskuste professionaalsele tasemele. Keskkonna tarkvaralised võimalused, meeskonna tööstiil ja töökohtade arv võimaldasid ellu viia euroopalikku õpetamismeetodit elektroonika disaini valdkonnas - "learning by doing", mis eeldab mahukat iseseisvat tööd, kaasaegse töökeskkonna olemasolu, aga ka pideva konsultatsiooni saamise võimalust laboris töötades. Kahtlemata tähendas õppimise efektiivsuse kasv antud juhul ka suuremaid õpetamiskulutusi, mida aga ei toetatud ülikooli poolt.
6.2. Eriarvamused keskuse kontseptsiooni mõistmisel
1. Elektroonika kompetentsuskeskusele sai traagiliseks TTÜ arvuti- ja süsteemitehnika teaduskonna pooldumine. Keskus, mille missiooniks oli olnud "teenida" endist terviklikku teaduskonda, määrati nüüd uude süsteemitehnika teaduskonda, kusjuures tema töökeskkonna kasutajad jäid infotehnika teaduskonda. Lootuses säilitada just keskuse vahendusel koostöö ansse kahe uue teaduskonna vahel taotlesin keskuse jätmist ülikooli otsealluvusse analoogiliselt arvutuskeskusega, nii nagu see oligi keskuse loomise alghetkel. Administratsioon ei pidanud seda aga võimalikuks (?)... Kuna keskuse õppe- ja teadustöö väljakujunenud valdkondadeks oli infotehnoloogia laiemas mõttes (nii arvuti- ehk digitaalelektroonika kui ka informaatika), oleks tulnud seejärel loomulikuks lugeda keskuse asumist struktuuriüksusena infotehnika teaduskonnas. Kuid ka selline vaatenurk ei osutunud vastuvõetavaks, keskus määrati süsteemitehnika teaduskonda..
2. Senine elektroonika kompetentsuskeskus, mille 1995. aasta tegevust hinnati ainsana teaduskonnas hindega "väga hea", on struktuuriüksusena sisuliselt nüüd likvideeritud. Tema nime all on küll juba terve aasta süsteemitehnika teaduskonnas töötanud uus keskus, aga täiesti uutel alustel ning põhimõtetel. Endise keskuse riist- ja tarkvaralisest keskkonnast kuulub nüüd umbes veerand arvutitehnika instituuti, ülejäänud osa on liidetud ülikooli arvutuskeskusega. Nime ja struktuuriüksuse statuudi ära võtmine keskuse endiselt sisult tähendas ühe tulemuslikult funktsioneerinud koosluse likvideerimist ja digitaalelektroonika disaini mootori kui mitte seiskamist siis üsna tugevat pidurdamist.
3. Seoses keskuse töökeskkonna kaheks jagamisega on arvutitehnika instituut suurema osa oma serverressursist ja laboribaasist kaotanud. Jagamise printsiip oli formaalne, keskuse rajajaga ei konsulteeritud kordagi. Instituudi poolt läbiviidavat ôppetööd on korraga tabanud kaks hoopi: ôppejôud on kaotanud kontrolli oma (nüüd arvutuskeskusele kuuluva) laboribaasi edasise arenduse üle, ja selle baasi laiali jaotamine eri majadesse välistab edaspidi ôppe- ning teadustöö sünergismi, nii nagu see realiseerus veel päris hiljuti.
6.3. Interdistsiplinaarse koostöö mootorist
Eelpool kirjeldatu esitab juba toimunud sündmusi, mida ei saa enam muuta. Allakirjutanul ei olnud võimalust anda sündmustele teistsugust käiku, kuna tema ja ülikooli juhtkonna arusaamad keskuse missioonist erinesid. Juhtkond oleks soovinud keskuse juurde tekitada õppetoole, nähes keskust kui iseseisvat teadusüksust instituutide kõrval. Kuid milleks sellisel juhul keskus ja mitte uus instituut?
Keskuse ja instituutide samastamine tähendaks ühesuguseid teadustöö produktiivsuse hindamisele rajanevaid finantseerimiskriteeriumeid, mis sisuliselt muudaks keskuse instituutide konkurendiks. Allakirjutanu nägi keskuses interdistsiplinaarse koostöö initsiaatorit ja toetajat, professionaalse ühiskasutatava töö- ja õppekeskkonna loojat. Niisuguse missiooni korral ei saa aga keskus olla instituutide konkurent ja finantseerimismehhanismid peaksid mõlemil juhul olema erinevad.
Elame digitaalse ühiskonna künnisel, elektroonika on muutunud tähtsaimaks tehnoloogiaharuks, ja digitaalelektroonikale rajaneb kogu tehisintelligents. Viimase juurdumine igapäeva ellu toob kaasa enneolematu vajaduse interdistsiplinaarseks koostööks teaduses ja tehnoloogias palju laiemas mõttes kui elektroonika ja arvutustehnika. Ülikoolides saaksid niisuguse interdistsiplinaarsuse käivitajateks olla struktuuriüksuste barjääre hajutavad institutsioonid - keskused kui ühendajad, aga mitte kui ühendatavad.
Akad. Raimund Ubar
8. jaan. 1997.