DixiCAD

Üldist

Skeemiredaktor koosneb neljast piirkonnast:

1. Paremal serval on menüü, kus on valitavad käsud.
2. Keskel ülaservas on teekide (Library) piirkond. Siin on näidatud hetkel kasutusel olevad teegid ja elemendid.
3. Sellest pisut allpool on dialoogipiirkond. Sinna trükitakse teated ja küsimused ning sisestatakse vastused.
4. Keskel, eelmise all, on skeemi joonistamise piirkond.

(Suurema pildi nägemiseks vajuta pildile)

Menüüsüsteem

Peamenüü

FETCH DESIGN - võimaldab laadida varemtehtud skeemi. Kui skeemile pole veel nime antud, antakse võimalus valida tehtud tööde hulgast. Sama võimalus on ka siis, kui pakutavale nimele vastata eitavalt.
REDRAW - joonistab kogu ekraanil oleva pildi uuesti võimalike graafikaga tekkivate segaduste korral.
Redraw - sama, mis eelmine, kuid üle joonistatakse vaid skeemi sisestamise piirkond.
EXIT - Väljumine skeemiredaktorist koos skeemi salvestamisega. Vajadusel saab seal ka skeemile uue nime anda. Kahjuks on see ka ainus koht, kus skeemi salvestada saab. NB! Enne salvestamist veendu, et kettal/kataloogis on piisavalt vaba ruumi (1 - 2 MB), muidu võib tehtud töö ja vaev kaduma minna.

COMPONENT - Komponentidega seotud käsud
CONNECTION - Ühendustega seotud käsud
BUS - Siinide defineerimine ja modifitseerimine
LIBRARY - Elementide teekidega manipuleerimine
MACRO - Võimaldab luua makrokomponente
PAGE - Skeemi jaotamine mitmele lehele
TEXT & LINES - Teksti ja vigurite lisamine
SYMBOL editor - Elemendi sümboli (kujutise) loomine
FORMAT - Lehekülje formaadi valimine
SET - Erisuguste parameetrite etteandmine
INPUT / OUTPUT - Andmete sisend/ väljund (ka trükkimine)

COMPONENT alammenüü

Define - Võimaldab valida komponente avatud teekidest. Valikuks on mitu võimalust:

• Sisestades dialoogiaknas soovitud elemendi nime (eelnevalt tuleb klõpsata dialoogiaknale). Olles dialoogiaknas, saab sealt välja ainult RETURN (ENTER) klahvile vajutatdes.
• Valides varemkasutatud komponentide seast (nende loetelu on üleval vasakus aknas)
• Klõpsates soovitud library nime peal (üleservas keskel) ning valides soovitav komponent avanevast nimekirjast. (See võimalus on kasutatav PC-del ja UNIXi DixiCAD-i uuematel versioonidel).

Kui komponent on valitud, pakub programm välja vaikimisi nime. Kui see ei meeldi, saab talle ise nime panna vajutades "No", vastasel juhul aga "Yes".
Redefine - Lubab juba kasutuselolevate komponentide tüüpi muuta/vahetada. Selle juures tuleb hoolega jälgida, et uue komponendi ühendused oleksid õiged.
Erase - Võimaldab kustutada elemente.
Move - Võimaldab joonisel elemente ümber paigutada. Element saab paikneda vaid fikseeritud kohtadel, s.o. joonise kohal oleva veeru numbri ja küljel oleva rea tähe ristumiskohal. Programm valib ise elemendile lähima lubatud positsiooni.
Move group - Võimaldab liigutada elementide gruppi. Soovitud grupp tuleb piirata ristkülikuga hiire abil. Enne grupi määramist palub programm välja valida nn. viiteelement (reference component), mida programm kasutab grupi uue asukoha määramiseks.

CONNECTION alammenüü

Route-aut Man OFF - Skeemi joonistamisel toimub ühenduste paigutamine automaatselt või käsitsi - seda vastavalt kasutaja soovile. Vaikimisi kasutatakse esimest. Valides Man, saab järgmise juhtme paigaldada joonisele ise oma äranägemise järgi. Man tuleb valida uuesti enne igat ühendamist, kuna ta ise läheb tagasi automaatsesse.
Make - Ühenduste tegemine. Tuleb valida ühenduse algus ja lõpp (klõpsates soovitava komponendi vastaval jalal (pin)) ning teha valik nime suhtes. Vaikimisi paneb programm ühendusele DEFAULTist võetud tähe ja suureneva numbri. Juhtme nimi pole üldjuhul oluline, kuid skeemi sisenditele ja väljunditele on siiski mõttekas panna nende fukntsiooniga seostuv nimi. Nimesid läheb vaja stiimulite koostamisel ning ajadiagrammide vaatamisel. Korraga võib ühendada mitu pin-i. Lõpetamiseks tuleb viimasel neist vajutada 2 korda. Sisendite ja väljundite tegemiseks tuleb teine juhtme ots viia dialoogiaknasse ja klõpsata seal.
Merge - Lubab ühendada kaht, juba olemasolevat ühendust. Neile tuleb anda ühine nimi.
Rename - Ühenduse nime muutmine. Kui käsk sai valitud aga nimemuutust pole vaja, saab RETURN klahvi abil sellest rezhiimist välja.
Disconnect-1 -all - Lubab lahti ühendada ühe valitud komponendi sisendi/väljundi või kõik kokkuühendatud sisendid/väljundid.
Route-1 -all -ALL - Route ALL võib kasulikuks osutuda, kui ühendused on muutunud liiga segaseks või on koguni joonistatud punktiiriga. Sel juhul joonistab DixiCAD kõik ühendused uuesti (ka need, mis said võib-olla käsitsi paigaldatud).
Highlight - Võimaldab välja valida üle või mitu ühendust, mis värvitakse erinevat tooni. Selle abil saab kergesti üles leida ja üle kontrollida kõik ühendused komponentide vahel.
Identity ON/OFF - Näitab/peidab juhtme nime. Vaikimisi näidatakse vaid sisendite/väljundite nimesid. Nime näitamiseks tuleb klõpsata soovitud ühendusel ning näidata, kuhu see nimi tuleks paigutada.

BUS alammenüü

Make Un-make - Saab teha siine valides alates nooremast järgust siini kuuluvad ühendused ja andes siinile ühise nime. Siine saab hiljem vaadata ajadiagrammil 16.-nd-numbritena, mis on teatud kohtades mugavam. Kui programm ei joonista siini ise välja, võib valida AUTOROUTE ja seejärel vastava siini.

LIBRARY alammenüü

Add - Võimaldab avada uusi komponentide teeke. Tavaliselt on vaikimisi avatud Texas74 library ja teised tuleb kasutusele võtta just selle käsuga. Üheks mugavamaks on MCE, mis sisaldab lihtloogika elemente kergesti arusaadavate nimede all. Samuti on seal komponentide valik üsna lai.Kahjuks PC-del seda pole.
Remove - Võimaldab kustutada avatud library't. Selleks tuleb käsk aktiviseerida ning valida teekide piirkonnas toodud nimekirjast soovitud library.
LIST-all -content - List-all käsk näitab kõiki süsteemis olevaid komponentide teeke (MCE, Texas74, jne). -content lubab aga vaadata konkreetse teegi sisu. Soovitud teegi saab valida samuti nagu seda tegime Remove käsu puhul.

MACRO alammenüü

Create new -
Copy -
Define everything -
Define partial -
Inspect Up Down -
Expand -
Erase -
Exp. Noexp. D.C. -

PAGE alammenüü

New - Teeb uue lehekülje.
Erase - Eemaldab lehekülje.
Rename - Võimaldab lehe nime muuta.

FORMAT alammenüü

Võimaldab valida joonise lehe formaati. Vaikimisi on A4, aga suuremate skeemide tarvis on mõttekas valida suurem (näiteks A3), sest muidu ei suuda programm joonistada ühendusi ja teeb need punktiirina üle komponentide. Skeemi simuleerimist see ei sega, kuid skeem on raskemini jälgitav. Uue formaadi valimiseks tuleb pakutavast nimestikust leida sobiv.

INPUT / OUTPUT alammenüü

Dump current page -
Dump all pages -
Testpoints -
Back annotation -
Read netlist -

Skeemipiirkondade suurendamine

Ülemise rea 5 kastikest annavad vastavalt: terve pildi, vasaku ülanurga, vasaku alanurga, parema ülanurga ja parema alanurga suurenduse.

Teise rea vasakpoolne kast lubab valida suvalise piirkonna oma skeemist (selleks tuleb hiirega soovitud piirkond välja valida).

Alumine suur kast näitab, millist osa kogu skeemist parasjagu vaadeldakse. Klõpsates seal hiirega, saab piirkonna asukohta muuta.

Vihjed ja soovitused

• Skeemi signaalide nimed peavad algama tähega, muidu ajab see DixiCAD-i segadusse. Kui näiteks on tarvis kasutusele võtta sisend, mis saab väärtuseks konstant 1, siis oleks loogiline ka nimeks panna "1", kuid kahjuks läheb DixiCAD siis segaseks. Sama asja võib ju kirjutada ka tähtedega: "YKS", "C1" vms.
• Komponentide sisendeid ei tohi jätta ühendamata isegi kui neid vaja ei ole. Sellisel juhul tuleb nad ühendada mingi suvalise juhtmega, millele seeb ette anda väärtuse, mis ei mõjuta antud komponendi tööd. Kui sobivat ühendust pole, tuleb see teha.
• Pole soovitav teha nn. wired-or loogikat. Wired-or tähendab seda, et kahe komponendi väljundite kokkuühendamise abil on võimalik saada OR-tehte analoog. Vahest on see hea, kuid digitaalelektrooniks üldjuhul ei küll ei soovitata. Selle asemel tuleb kasutada tavalist OR-lülitust.
• Trigeritele on võimalik taktsignaali ette anda kahte moodi: sünkroonselt ja asünkroonselt. Viimane on kiirem, kuid tihti tekitab signaalide levikul ettearvamatuid viiteid (eri paikades erinevaid). Kuigi see meetod pole keelatud, on tema korralikult tööle saamiseks vaja palju rohkem vaeva näha. Seetõttu on soovitav teha skeem sünkroonne. Lisaks on suurte skeemide puhul oluline signaalide õige-/üheaegne päralejõudmine. Et seda kindlustada, tehakse taktsignaali (või ka mõne teise olulise) skeem puu-taoliselt (vajadusel kasutades buhverelemente, et signaali võimendada).